Muna on elu alguse ja viljakuse sümbol, millele omistatakse maagilist jõudu. Esimene munetud muna asetati kinnastatud käega sõela, kus seda veeretati. Vanasti anti esimesel karjalaskepäeval karjapoisile ilmtingimata muna, et loomad sigiksid ja tuleksid alati koju.
Lihavõtete ajal oli kombeks asetada värvitud mune jumaluste tarvis aknalauale.
Peeneks hakitud munadega toideti tibusid, et need tulevikus palju muneksid.
Mune ei tohtinud koksida vastu lauda, sest see toonuks halba. Traditsiooniliselt koksiti lapse tervist taotledes mune vastu selle laupa.
Lihavõtted ehk ülestõusmispühad on kevadiste liikuvate pühade tsüklis kõige olulisemad pühad, tähistades Kristuse ülestõusmist surnuist.
Mõnes piirkonnas käivad lapsed tänapäeval esimese lihavõttepüha hommikul perest peresse, sõnadega «Kristus on üles tõusnud» suudeldakse vastastikku. Suudlemiskommet on asendamas maiustuste (kompvekid, küpsised) jagamine tervitajatele. Päeval käiakse sugulaste pool külas ja võetakse neid omas kodus vastu. Valmistatakse paremaid toite, traditsioonilised on lihatoidud. Vahetatakse pühademune.
Pühademune võetakse kaasa lihavõtteks ehitatud kiige juurde. Siin toimub munaveeretamine. Üks munamäng on selline: pannakse maha kolm muna ja püütakse neid 5-6 m pealt munaga või kummipalliga tabada. Tabaja saab muna endale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar