Orienteerumine ehk asukohast aru saamine

Uue koolinädala alguseks meenutasime õpitud Euroopa riike ja nende pealinnu. Kõige paremini olid linnad-riigid selged KETLINIL , JULIAL ja ADRIANIL. Tublid! Homseks lisasime riike ja linnu ka Ameerikast ja Euraasiast. Õpi hoolega! Eesti keele töövihikus kordasime üle maakondade ja nend ekeskuste nimed. Atlasega töötamine oli huvitav ja kõik said sellega hästi hakkama. Matemaatikas uurisime linnadevahelisi kaugusi ja lahendasime selleteemalisi ülesandeid. Matemaatika tunnis sai iga laps hinde ! Loodusõpetuses jätkasime kaardiõpetusega. Ilmakaared on väga hästi selgeks saanud. Soojemate ilmade saabumisel teeme teoks plaani minna loodusesse orienteeruma. Seniks uuri siit.
Kaunist kevadet!

JUTURAAMATUTE LUGEMINE ON VÄGA TÄHTIS.
Millist raamatut sa praegu loed? Mida see raamat sulle on andnud?

ILUSAT PÜHA-PÄEVA , ARMSAD NEIUD-NAISED-NOORUKESED!

PAASTUMAARJAPÄEV
Lauri Vahtre

25. märtsil on paastumaarjapäev. Olgugi tegu vaid ühega paljudest maarjapäevadest, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt “maarjapäev”, mis tähendab nimelt 25. märtsi. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gaabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega.

Vaata lähemalt

TERE , KEVADINE PÄIKE!

Tööd-toimetused vallutavad päevad
lapsed-õpetajad palju vaeva näevad
Tahab parima meist igaüks anda
Lasta päikesel end kevadesse kanda


JÕUDU - JAKSU VIIMASE VEERANDI KÄIMALÜKKAMISEKS!

õp. Jaana

Ilusat vaheaega!

Lõputöö

KIIKA AJAVEEBIDESSE!

VALMISTUME NUKUNÄIDENDIKS.
KOGUME RAHA,ET MINNA KÜLLA SÖÖBIKULE-PISIKULE.
PÄÄSTAME, MIS PÄÄSTA ANNAB... VEERANDI LÕPP JU.
OOTAME TOREDAT KOOLIVAHEAEGA! KUIGI, täna leidsid õpialsed, et mõnes mõttes on ka kahju koolist, sõpradest, õpetajast nii kaua eemal olla.
Selline elu meil siis.
PÄIKEST

VANAMEISTER EDGAR VALTERIT MEENUTADES

Tänane koolipäev algas kehalise kasvatuse tunniga. Hommikvõimlemiseks mängisime saalihokit ja rahvastepalli. Rõõmustasime ka suusatajate eduka päeva üle. Nimelt olid eile Haanjas suusavõistlused, kus sõitsid ka meie kooli õpilased. Meie klassist suusatatsid väga hästi ning tulid koju medalitega Carol, Adrian ja Margus.
Teise tunni ajal tegime tutvust SIRKLIGA. Sirkli käsitsemine vajab palju harjutamist. Juba täna said ideaalsete ringjoonte joonistamisega hakkama Ketlin, Julia, Erki, ja Birgit. Tublid olid ka Carol, Kersti ja Adrian.
Eesti keele tundide ajal kohtusime E.Valteri vaimuga... tõsijutt!!! Küsige Erki või Ketlini käest! Kuidas muidu sellised kummalised lood just tänases tunnis juhtuda said???
Valmistusime hoolega ka emakeelepäevaks, arvutiklassis alustatud esitlusi viimistleme homme.
Peale sööki kosutas meie vaimu imeilus klaverikontsert. Suur tänu VÄGA ILUSA mängu eest Juliale ja Ketlinile.
Aitäh ka lastele, kes olid kohe nõus ilusaid kaarte meisterdama ja kiiresti poest pisikese magusa maiuse tõid.

Usinate õmblussipelgatega meisterdasime KASSIKEST ja KAKUKEST koguni kella 16.00 välja.
Päev venis ka õpetajale väga pikaks, alles nüüd läksime õp. Riinaga koduteele, et homme värske puhanuna edasi teha. Homme saavad kõiklapsed meie NUKKUDE valmimisele kaasa aidata.