Staar - Kakuke etendust ootamas.
Nii saabus võit maakondlikus voorus.
Uhtna oma nukuteater asub homme Kehrasse teele. Hoiame omadele pöialt.
Kaunist emadepäeva ka!
„Minu politsei“
Parimatele joonistajatele paneb Politseileht välja auhinnaüllatused.
Maksimum 1 A4 (12 New Times Roman), 1 reavahe
Jutt peaks sisaldama järgnevat pildistatava kohta:
• nimi;
• vanus;
• ametikirjeldus;
• eriala, mida õppinud;
• tööstaaž;
• mis meeldib sellel tööl;
• miks valis antud ameti;
• kellele soovitab;
• suurim õnnestumine tööalal;
• ebameeldiv osa antud ameti puhul, kellele ei soovitaks jne.
Foto kriteeriumid:
• pildistada tuleb antud ametiesindajat oma töökeskkonnas;
• fotod tuleb esitada digitaalselt (jpg);
• foto võib olla värviline kui ka must-valge;
• digitaalse pildi maksimaalne suurus 3 MB;
• digitaalne töötlus on lubatud ainult piltide lõikamiseks, suuruse muutmiseks ja heleduse/tumeduse ja kontrastsuse parandamiseks;
• digitaalselt töödeldud pildid kõrvaldatakse konkursilt;
• fotot esitades kinnitab osaleja, et omab vastava pildi kasutamiseks õigusi.
PAASTUMAARJAPÄEV
Lauri Vahtre
25. märtsil on paastumaarjapäev. Olgugi tegu vaid ühega paljudest maarjapäevadest, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt “maarjapäev”, mis tähendab nimelt 25. märtsi. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gaabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega.
Vaata lähemalt| ÖÖKÜLMAST, PÄEVASOOJAST autor: Ott Arder SUVEKÜLMAD JÄÄVAD MEELDE, “SUVI, OLE SOE JA ÄRA EI SIIS OLE MURET, |
TALVEL MEELEST LÄEVAD KÄRBSED,
SÄÄSED UNUNEVAD.
VÄLJA ILMUB KÄRBES TAAS
KUI KÄES VARAKEVAD.
SÄÄSKI ILMUB VÄLJA SIIS
KUI SEDA POLE VAJA.
SÄÄSE KILE PININ KESTAB
ILMATUMA AJA.
VÄHE VEEL, ET PINISEB,
VERD IMEB SÄÄSE-EMA,
ET HILJEM SINU VEREGA
LAPSI HAKATA IMETAMA.*
SÜGELEVAD JALAD-KÄED
TÄIS KUBLAKESI PUNASEID.
SÜGELEVAD ÕIGE KAUA
KUI AINA SÜGADA NEID.
LINNUKESTE NÄGEMINE
SIIS ON MEILE LOHUTUSEKS,
NEMAD SÄÄSKI-KÄRBSEID SÖÖVAD,
PISILINNUKESTE TOITU
KUTSUTAKSE USSIKESEKS!
* — Isane sääsk verd ei ime.(Autori märkus)
PÄRAST PÄIKSEPISTET
autor: Ott Arder
TOLMAS KOLMAPÄEVAL JUULIS
PÄRAST PÄIKSEPISTET.
TAARUSIN MA RASKEIL JALUL,
HILJEM VÕTSIN ISTET.
TAEVAS TIIRLES RAISAKOTKAS,
TIIRLES KANAKULLE,
KUHUGI UISUTAS HIIGLANE KONTKÕRV,
KANDES JALA OTSAS TEERULLE.
LUULETAJAD
Ott Arder
Luuletajad luuletavad
sellest, kuidas saabub kevad,
mahlad pakitsevad puis,
puhkeb esimene õis.
Ei nad kirjeldamast väsi
loodusmänge imelisi-
koltumist ja tärkamist,
uinumist ja ärkamist.
Laulma suvest, laulma talvest,
sügisest ja viljasalvest
on nad nobedasti nõus,
olgu loojang siis või tõus.
Ilma aastaaegadeta
jääksid luuletajad hätta,
nukralt näriks sulepead,
tulemata jääksid read.
Aga õnneks, kulla veli,
on meil aastaaegu neli.
Küllap läheks igavaks,
kui neid oleks kõigest kaks.
Sinna, kus on aastaajad,
kasvavad ka luuletajad.
Luuletavad Jaan ja Ott,
Ilmar, Jaak ja Vesirott.
On poeete Eestis praegu
rohkem veel kui aastaaegu.
On see halb või on see hea,
seda mina küll ei tea.