Head uut aastat!

Uut aastat alustame mitmete loominguliste ettevõtmistega.

*Esmaspäeval hakkame kirjutama teemal " MINU UNISTUSED": sa saad kirja panna omanäolise, värvika, sisuka pildi oma tulevikuplaanidest ja -unistustest. Jutt võiks olla vähemalt pool A4 lehest.
Parimad jutukesed osalevad konkursil.
Hakka juba täna kirjutama!

* ÕPI PÄHE OTT ARDERI LUULETUS!
Vali, milline sulle aga meeldib. Siin mõned näited ka. Parimate etlejatega, kes oskavad lisaks kõigele ka väga ilmekalt lugeda, läheme reisile!

On ju põnev!?
Kohtumiseni ESMASPÄEVAL, 5.jaanuaril, kell 7.45 .
Õp. Jaana

VALIK LUULETUSI:

ÖÖKÜLMAST, PÄEVASOOJAST autor: Ott Arder SUVEKÜLMAD JÄÄVAD MEELDE, TALVESOOJAD UNUNEVAD. TALVESOE TEEB SULA, SÜGISKÜLM TOOB HALLA: “SUVI, OLE SOE JA ÄRA PALJU VIHMA KALLA!” NÕNDA ANUB SUVE NII LAPS KUI SUPELSAKS. MÕNI SUVI IGATAHES PIKAKS JÄÄB JA ILUSAKS. EI SIIS OLE MURET, EI SIIS OLE VAEVA KERGES TUULES LOHET LENNUTADA TAEVA.

SUVETIIVULISED
autor: Ott Arder

TALVEL MEELEST LÄEVAD KÄRBSED,
SÄÄSED UNUNEVAD.
VÄLJA ILMUB KÄRBES TAAS
KUI KÄES VARAKEVAD.

SÄÄSKI ILMUB VÄLJA SIIS
KUI SEDA POLE VAJA.
SÄÄSE KILE PININ KESTAB
ILMATUMA AJA.

VÄHE VEEL, ET PINISEB,
VERD IMEB SÄÄSE-EMA,
ET HILJEM SINU VEREGA
LAPSI HAKATA IMETAMA.*

SÜGELEVAD JALAD-KÄED
TÄIS KUBLAKESI PUNASEID.
SÜGELEVAD ÕIGE KAUA
KUI AINA SÜGADA NEID.

LINNUKESTE NÄGEMINE
SIIS ON MEILE LOHUTUSEKS,
NEMAD SÄÄSKI-KÄRBSEID SÖÖVAD,
PISILINNUKESTE TOITU
KUTSUTAKSE USSIKESEKS!

* — Isane sääsk verd ei ime.(Autori märkus)

PÄRAST PÄIKSEPISTET
autor: Ott Arder

TOLMAS KOLMAPÄEVAL JUULIS
PÄRAST PÄIKSEPISTET.
TAARUSIN MA RASKEIL JALUL,
HILJEM VÕTSIN ISTET.

TAEVAS TIIRLES RAISAKOTKAS,
TIIRLES KANAKULLE,
KUHUGI UISUTAS HIIGLANE KONTKÕRV,
KANDES JALA OTSAS TEERULLE.

LUULETAJAD

Ott Arder

Luuletajad luuletavad
sellest, kuidas saabub kevad,
mahlad pakitsevad puis,
puhkeb esimene õis.

Ei nad kirjeldamast väsi
loodusmänge imelisi-
koltumist ja tärkamist,
uinumist ja ärkamist.

Laulma suvest, laulma talvest,
sügisest ja viljasalvest
on nad nobedasti nõus,
olgu loojang siis või tõus.

Ilma aastaaegadeta
jääksid luuletajad hätta,
nukralt näriks sulepead,
tulemata jääksid read.

Aga õnneks, kulla veli,
on meil aastaaegu neli.
Küllap läheks igavaks,
kui neid oleks kõigest kaks.

Sinna, kus on aastaajad,
kasvavad ka luuletajad.
Luuletavad Jaan ja Ott,
Ilmar, Jaak ja Vesirott.
On poeete Eestis praegu
rohkem veel kui aastaaegu.
On see halb või on see hea,
seda mina küll ei tea.