neljapäev, 20. detsember 2007
MARIA, JOOSEP JA INGLIKE
See on südamlik ja lõbus etendus, mis jutustab kaunist jõuluajast ja sel ajal valitsevast headusest kõikjal üle maa. Loo tegelasteks on lahke ja heasüdamlik vanaproua Maria, veidike veider jõuluvaim, kodutu koer, tsirkusepanter, aknast väljakukkunud toakass ja linnuke, kelle nimi on millegipärast Ingel. Aga kes on Joosep ja kas nad kõik kaunil jõuluajal endale sooja kodu ja ka perekonna leiavad, saad teada, kui tuled etendust vaatama. Loomulikult tuleb külla ka Jõuluvana.
esmaspäev, 17. detsember 2007
laupäev, 15. detsember 2007
METSATONDI SALADUS
On saladuste ja unistuste aeg. Millest unistad sina? Millised soovid on sinul jõuluvanale ja päkapikkudele?
teisipäev, 11. detsember 2007
TAAS KOOLIS
Rõõm oli jälle kooli tulla. Arst soovitas tegelikult küll, et peaksin nädala lõpuni kodus olema ja kosuma, et ma haigusi kergesti külge ei võtaks. Kahjuks ei ole see võimalik, TAHAN JU NII VÄGA KOOLIS KÄIA!!! Aga mul tuleb ennast siiski hoida.
Palju on teateid ja sõnumeid, mida on oluline vanematele edasi anda.... lugege palun E-KOOLIST!!!
Nautige toredat kellamängu meie klassilt!
Palju on teateid ja sõnumeid, mida on oluline vanematele edasi anda.... lugege palun E-KOOLIST!!!
Nautige toredat kellamängu meie klassilt!
neljapäev, 6. detsember 2007
kolmapäev, 5. detsember 2007
ARNEGUVESTLUSED
Arenguvestluse teema sellel sügisel on: KOHUSTUSED KOOLIS JA KODUS. KODUSED TÖÖD.
Meie klassis toimuvad arenguvestlused 3.12 - 17.12. Palun lapsevanemal leppida klassijuhatajaga kokku sobiv aeg (sobivad pärastlõunad, NÄDALAVAHETUSE PÄEVAD).
Nii õpilane kui ka lapsevanem saab enne vestlusele tulekut täitmiseks küsimustiku. Kohtumiseni.
Meie klassis toimuvad arenguvestlused 3.12 - 17.12. Palun lapsevanemal leppida klassijuhatajaga kokku sobiv aeg (sobivad pärastlõunad, NÄDALAVAHETUSE PÄEVAD).
Nii õpilane kui ka lapsevanem saab enne vestlusele tulekut täitmiseks küsimustiku. Kohtumiseni.
teisipäev, 4. detsember 2007
Jõulusokk, päkapikud, inglikesed, lumi, hanged....
Koolielu hakkab üha jõululisemaks muutuma. Päkapikud on meie armsa klassiruumi kenasti üles leidnud ning maiustustega kostitamisel juba ei koonerdata.
Üleval saate näha videot meie esinemisest esmaspäevasel kogunemisel. Vanasti ootasid lasped samuti jõule ja kingitusi, üllatusi, pikka paid. Mida ootavad tänapäeva lapsed? Seisime kogu kooli ees ja kõikide klasside õpilased kuulasid meid vaikides. Ka õpetajad leidsid üksmeelselt, et saime hästi hakkama.
Üleval saate näha videot meie esinemisest esmaspäevasel kogunemisel. Vanasti ootasid lasped samuti jõule ja kingitusi, üllatusi, pikka paid. Mida ootavad tänapäeva lapsed? Seisime kogu kooli ees ja kõikide klasside õpilased kuulasid meid vaikides. Ka õpetajad leidsid üksmeelselt, et saime hästi hakkama.
reede, 30. november 2007
MEIE TEGEMISI
***
Kolmapäeval
5.detsembril
kell 18.30
algab lapsevanemate ülekooliline koosolek.
Oodatud on kõik lapsevanemad ja teised, kes on meie koolielust huvitatud. Muuhulhas esineb ettekandega ka vallavanem. Koosoleku pikkus on orienteeruvalt 1-1,5 h.
(Mina ise kahjuks koosolekul kohal viibida ei saa.)
Kolmapäeval
5.detsembril
kell 18.30
algab lapsevanemate ülekooliline koosolek.
Oodatud on kõik lapsevanemad ja teised, kes on meie koolielust huvitatud. Muuhulhas esineb ettekandega ka vallavanem. Koosoleku pikkus on orienteeruvalt 1-1,5 h.
(Mina ise kahjuks koosolekul kohal viibida ei saa.)
neljapäev, 29. november 2007
Väikese Jussi suured seiklused Prantsusmaal
9.-15. novembrini toimus Prantsusmaal Bretagne maakonnas Janze linnakeses Ecole du Sacre Cœur kooli võõrustamisel sõprade kokkusaamine, millest hakkasin kirjutama kohe külaskäigu järel.
Kui ootasime väljalendu Tallinna lennujaamas, küsis lambake Juss minult juba mitmendat korda: “Kas sa pakkisid kaardid kaasa?”
“Jah, kõik kaardid ja kirjakesed, mida Uhtna kooli lapsed kirjutasid ja meile kaasa pakkisid, on kohvris,” rahustasin teda.
“Kas sa laululinnukeste kujud ikka võtsid kaasa?” küsis ta veel. Vastust ootamata lisas ise kiiresti: “Küll nendel pisikestel Prantsuse sõpradel võib kujukeste üle alles hea meel olla.”
“Kõik on kohvris ja eraldi pakitud,” laususin ja läksin vaatama, millal meie lennuk ometi väljub.
Infopunktist sain teada, et lend hilineb pool tundi. Jussil, Uhtna põhikooli projektiloomakesel kippus uni peale. Hakkaski vaikselt lambaid lugema ning ümisema sõprade laulu ... “Sõbrad koos ... Inglismaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa kohtuvad ...” ja uinus naeratades.
Juss virgus, kui kuulis, et jutt käib temast ja talle nii südamelähedasest ettevõtmisest. Ta haaras mu käest pastapliiatsi ja jätkas ise loo kirjutamist: “Minu headeks sõpradeks on vasikas Gwenado Prantsusmaalt Janzest, piisammutt Cordy Martinique’i saarelt, flamingo Koko Hispaaniast, oravakesed Steve ja Nutty Suurbritanniast.
Mina esindan Uhtna põhikooli Socratese projekti allprojektis Comenius 1. Projekti “Sõpradega koos Euroopas” ehk “Visiting friends in Europe” raames teevad tihedat koostööd kaks kooli Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Uhtna kool Eestist. Iga partnerkool on valinud endale esindajaloomakese, kes lastega koos töötab. Loomakeste koostöö sai alguse kolm aastat tagasi, kui viis Euroopa kooli tegid ühise projekti. Vahepeal on loomakesed koos oma saatjatega kohtunud Martinigue’i saarel, Inglismaal, Hispaanias ning möödunud kevadel Eestis.
Prantsusmaa-reisil saatsid mind direktor Ly Kivistik, õpetajad Sirje Rebane, Sirje Tiilen ja Jaana Voll.
Un, deux, trois ...
Reede, 9. novembri õhtuks jõudsime Janze linna Sacre Cœur kooli vanu sõpru tervitama.
Laupäeva hommikul alustasime esimest ühist bussireisi. Lahti oleks lastud nagu suur mesilaspere: kõik rääkisid kordamööda ja korraga. Räägiti inglise, eesti, hispaania, prantsuse ja kätega vehkimise ning nn comeniuse keeles.
Lauldi, naerdi, imetleti aknast avanevaid vaateid. Peamine suhtluskeel oli siiski inglise keel. Comeniuse keel kujunes välja kohtumise käigus ja võimaldas ühes lauses kasutada erinevas keeles sõnu.
Mulle jäi meelde selline lause: “Come on, people, ruttu-ruttu, there is mucho gráfico, back to bus, s´il vous plait!” (Seltskond kippus linnas aeglaselt liikuma, taheti ju seisma jääda ja pikemalt muljetada. Siis tuli öelda: “Kuulge, inimesed, ruttu-ruttu, liiklus on tihe, tulge tagasi bussi, palun!”)
Õhtu eel jõudsime Atlandi ookeani tuulte kätte, Saint-Malo kindlust vallutama. Kui bussist väljusime, lõi meile vastu karge tuul, mis käskis sõnatult mantlihõlmad koomale korjata ning mütsid, kindad kotist üles otsida.
Saint-Malo kindlus on kolmest küljest ümbitsetud veega. Jalutasime kindlusemüüril, olles jääkülmast, tormiselt rahutust veest kuus-seitse meetrit ülevalpool. Päike loojus ning tõmbas veel viimaseid punakaid triipe piki horisonti. Ergutav oli tunda end üdini looduse meelevallas. Loodus on sinu ümber ja sina oled seal sees.
Je travaille le dimanche
Lugesin pühapäeva hommikul prantsuse keele õpikust algajatele peatükki number 3 ja harjutasin prantsuskeelseid nädalapäevade ja kuude nimetusi. Mu väike lambapeake hakkas seda ilusat keelt juba jagama.
Inglismaad esindavad oravapoisid Nutty ja Stevie ning flamingo Koko võrdlesid lõunasöögivõimalusi kokkutulnute koolides.
Leiti, et Prantsusmaal ja Hispaanias ning ka Inglismaa koolides söövad lapsed liiga palju rämpstoitu: friikartuleid, kihisevaid karastusjooke. Minu selgitusi Eesti koolilõuna kohta kuulati huviga. Tunnustust pälvisid maitsvad aedviljasalatid, keedukartulid, samuti piima joomine.
Mont Saint-Michel - “Wonder of the west” - (lääne ime) paistis meile kui linn peopesal, mille ümber saaks kõndides ringi teha vähem kui kahe tunniga. Ligi ruutkilomeetrine kivirahn hoiab oma kukil kindlust. XIX sajandi teisel poolel ehitatud kindlusest jäid meelde eelkõige kitsad tänavad, rohetavad aiakesed eksootiliste taimedega, paksud müürid, trepid muuseumisse ja postkontorisse.
Hotellis imetoredast päevast muljetades tundus, nagu vihiseks ikka tuul minu väikestes lambakõrvades ...
Vous êtes libre mercredi prochain?
Kätte jõudsid igatsetud kohtumised lastega. Esmaspäeva ja teisipäeva hommikul külastasime võõrustavat kooli. Seal oli väike saal, kuhu lahedalt mahtusid üksteise järel esinema kõik klassid koos õpetajaga.
Igaüks sai enda järel esinejatele kaasa elada. Tantsiti rahvalikke tantse, esitati lühikesi näitemänge, lauldi hispaania, prantsuse, inglise ja isegi eesti keeles. “Ei lind, ei laul ei ole ma, vaid kuu seal kõrgel üleval,” kõlas mitte kõige selgemas, kuid siiski äratuntavas maarjamaa keeles.
Traditsioonilised Bretagne maakonna rahvarõivad on enamasti musta värvi, punaste elementidega, naistel on ees pitsist põll ning peas ilus pitsiline tanu. Tanu on umbes 30-40 sentimeetri kõrgune pooleliitrist purki meenutav toru, mis on kaetud valge pitsiga ning lõua alt paeltega kinni seotud.
Lapsed ootasid meiega kohtumist oma klassiruumis. Meie, Uhtna kooli õpetajad ja mina, liikusime klassist klassi üheskoos. Klassid olid avarad, suurte akendega, valgusküllased, seinad kaetud enamasti mitmesuguste joonistustööde, päevaplaanide ja temaatiliste kirjeldustega.
Lastel oli väga palju küsimusi. Prantsuse-inglise-eesti keelde ja vastupidiste tõlkimistega sai neile ruttu selgeks, kui ilusat ja keerulist keelt eestlased räägivad. Meile oli huvitav teada, et selles koolis oli kolmapäev nii õpilastele kui koolitöötajatele vaba.
Õpetajatega kokkuleppel jagasime lastele kommi, väikseid kingitusi ning eesti laste saadetud kaardikesi. Paljud olid postkaardile lisanud ka oma meiliaadressi ja ingliskeelse enesetutvustuse. Loodan, et kirja teel leiavad lapsed veel vastuseid oma toredatele küsimustele.”
Ca sera tout
Sain Jussikeselt pastaka tagasi ja mõtlesin, et iga kord, kui tuleb taas hüvasti öelda, kipub pisar vägisi silma. Lahkumisel suudles Jussike sõpru järgemööda kohaliku kombe kohaselt kolm korda põsele, kallistas eestlaste kombe järgi tugevasti, istus bussi, lehvitas ja sõitis hotelli.
Järgmisel hommikul alustasime kojusõitu. Oleme Uhtna kooli lastele rääkinud oma reisimuljetest, üheskoos uurinud saadetud kaarte, pildikesi, klassikaunistusi.
Lambake vaatas mind kirjutamise ajal oma armsate suurte silmadega ning ütles: “ Mulle meeldis see reis väga. Oli palju toredaid taaskohtumisi, ilusaid avastusi, samuti sain lambaloki jagu targemaks.”
Jaana Voll, Uhtna põhikool
Kui ootasime väljalendu Tallinna lennujaamas, küsis lambake Juss minult juba mitmendat korda: “Kas sa pakkisid kaardid kaasa?”
“Jah, kõik kaardid ja kirjakesed, mida Uhtna kooli lapsed kirjutasid ja meile kaasa pakkisid, on kohvris,” rahustasin teda.
“Kas sa laululinnukeste kujud ikka võtsid kaasa?” küsis ta veel. Vastust ootamata lisas ise kiiresti: “Küll nendel pisikestel Prantsuse sõpradel võib kujukeste üle alles hea meel olla.”
“Kõik on kohvris ja eraldi pakitud,” laususin ja läksin vaatama, millal meie lennuk ometi väljub.
Infopunktist sain teada, et lend hilineb pool tundi. Jussil, Uhtna põhikooli projektiloomakesel kippus uni peale. Hakkaski vaikselt lambaid lugema ning ümisema sõprade laulu ... “Sõbrad koos ... Inglismaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa kohtuvad ...” ja uinus naeratades.
Juss virgus, kui kuulis, et jutt käib temast ja talle nii südamelähedasest ettevõtmisest. Ta haaras mu käest pastapliiatsi ja jätkas ise loo kirjutamist: “Minu headeks sõpradeks on vasikas Gwenado Prantsusmaalt Janzest, piisammutt Cordy Martinique’i saarelt, flamingo Koko Hispaaniast, oravakesed Steve ja Nutty Suurbritanniast.
Mina esindan Uhtna põhikooli Socratese projekti allprojektis Comenius 1. Projekti “Sõpradega koos Euroopas” ehk “Visiting friends in Europe” raames teevad tihedat koostööd kaks kooli Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Uhtna kool Eestist. Iga partnerkool on valinud endale esindajaloomakese, kes lastega koos töötab. Loomakeste koostöö sai alguse kolm aastat tagasi, kui viis Euroopa kooli tegid ühise projekti. Vahepeal on loomakesed koos oma saatjatega kohtunud Martinigue’i saarel, Inglismaal, Hispaanias ning möödunud kevadel Eestis.
Prantsusmaa-reisil saatsid mind direktor Ly Kivistik, õpetajad Sirje Rebane, Sirje Tiilen ja Jaana Voll.
Un, deux, trois ...
Reede, 9. novembri õhtuks jõudsime Janze linna Sacre Cœur kooli vanu sõpru tervitama.
Laupäeva hommikul alustasime esimest ühist bussireisi. Lahti oleks lastud nagu suur mesilaspere: kõik rääkisid kordamööda ja korraga. Räägiti inglise, eesti, hispaania, prantsuse ja kätega vehkimise ning nn comeniuse keeles.
Lauldi, naerdi, imetleti aknast avanevaid vaateid. Peamine suhtluskeel oli siiski inglise keel. Comeniuse keel kujunes välja kohtumise käigus ja võimaldas ühes lauses kasutada erinevas keeles sõnu.
Mulle jäi meelde selline lause: “Come on, people, ruttu-ruttu, there is mucho gráfico, back to bus, s´il vous plait!” (Seltskond kippus linnas aeglaselt liikuma, taheti ju seisma jääda ja pikemalt muljetada. Siis tuli öelda: “Kuulge, inimesed, ruttu-ruttu, liiklus on tihe, tulge tagasi bussi, palun!”)
Õhtu eel jõudsime Atlandi ookeani tuulte kätte, Saint-Malo kindlust vallutama. Kui bussist väljusime, lõi meile vastu karge tuul, mis käskis sõnatult mantlihõlmad koomale korjata ning mütsid, kindad kotist üles otsida.
Saint-Malo kindlus on kolmest küljest ümbitsetud veega. Jalutasime kindlusemüüril, olles jääkülmast, tormiselt rahutust veest kuus-seitse meetrit ülevalpool. Päike loojus ning tõmbas veel viimaseid punakaid triipe piki horisonti. Ergutav oli tunda end üdini looduse meelevallas. Loodus on sinu ümber ja sina oled seal sees.
Je travaille le dimanche
Lugesin pühapäeva hommikul prantsuse keele õpikust algajatele peatükki number 3 ja harjutasin prantsuskeelseid nädalapäevade ja kuude nimetusi. Mu väike lambapeake hakkas seda ilusat keelt juba jagama.
Inglismaad esindavad oravapoisid Nutty ja Stevie ning flamingo Koko võrdlesid lõunasöögivõimalusi kokkutulnute koolides.
Leiti, et Prantsusmaal ja Hispaanias ning ka Inglismaa koolides söövad lapsed liiga palju rämpstoitu: friikartuleid, kihisevaid karastusjooke. Minu selgitusi Eesti koolilõuna kohta kuulati huviga. Tunnustust pälvisid maitsvad aedviljasalatid, keedukartulid, samuti piima joomine.
Mont Saint-Michel - “Wonder of the west” - (lääne ime) paistis meile kui linn peopesal, mille ümber saaks kõndides ringi teha vähem kui kahe tunniga. Ligi ruutkilomeetrine kivirahn hoiab oma kukil kindlust. XIX sajandi teisel poolel ehitatud kindlusest jäid meelde eelkõige kitsad tänavad, rohetavad aiakesed eksootiliste taimedega, paksud müürid, trepid muuseumisse ja postkontorisse.
Hotellis imetoredast päevast muljetades tundus, nagu vihiseks ikka tuul minu väikestes lambakõrvades ...
Vous êtes libre mercredi prochain?
Kätte jõudsid igatsetud kohtumised lastega. Esmaspäeva ja teisipäeva hommikul külastasime võõrustavat kooli. Seal oli väike saal, kuhu lahedalt mahtusid üksteise järel esinema kõik klassid koos õpetajaga.
Igaüks sai enda järel esinejatele kaasa elada. Tantsiti rahvalikke tantse, esitati lühikesi näitemänge, lauldi hispaania, prantsuse, inglise ja isegi eesti keeles. “Ei lind, ei laul ei ole ma, vaid kuu seal kõrgel üleval,” kõlas mitte kõige selgemas, kuid siiski äratuntavas maarjamaa keeles.
Traditsioonilised Bretagne maakonna rahvarõivad on enamasti musta värvi, punaste elementidega, naistel on ees pitsist põll ning peas ilus pitsiline tanu. Tanu on umbes 30-40 sentimeetri kõrgune pooleliitrist purki meenutav toru, mis on kaetud valge pitsiga ning lõua alt paeltega kinni seotud.
Lapsed ootasid meiega kohtumist oma klassiruumis. Meie, Uhtna kooli õpetajad ja mina, liikusime klassist klassi üheskoos. Klassid olid avarad, suurte akendega, valgusküllased, seinad kaetud enamasti mitmesuguste joonistustööde, päevaplaanide ja temaatiliste kirjeldustega.
Lastel oli väga palju küsimusi. Prantsuse-inglise-eesti keelde ja vastupidiste tõlkimistega sai neile ruttu selgeks, kui ilusat ja keerulist keelt eestlased räägivad. Meile oli huvitav teada, et selles koolis oli kolmapäev nii õpilastele kui koolitöötajatele vaba.
Õpetajatega kokkuleppel jagasime lastele kommi, väikseid kingitusi ning eesti laste saadetud kaardikesi. Paljud olid postkaardile lisanud ka oma meiliaadressi ja ingliskeelse enesetutvustuse. Loodan, et kirja teel leiavad lapsed veel vastuseid oma toredatele küsimustele.”
Ca sera tout
Sain Jussikeselt pastaka tagasi ja mõtlesin, et iga kord, kui tuleb taas hüvasti öelda, kipub pisar vägisi silma. Lahkumisel suudles Jussike sõpru järgemööda kohaliku kombe kohaselt kolm korda põsele, kallistas eestlaste kombe järgi tugevasti, istus bussi, lehvitas ja sõitis hotelli.
Järgmisel hommikul alustasime kojusõitu. Oleme Uhtna kooli lastele rääkinud oma reisimuljetest, üheskoos uurinud saadetud kaarte, pildikesi, klassikaunistusi.
Lambake vaatas mind kirjutamise ajal oma armsate suurte silmadega ning ütles: “ Mulle meeldis see reis väga. Oli palju toredaid taaskohtumisi, ilusaid avastusi, samuti sain lambaloki jagu targemaks.”
Jaana Voll, Uhtna põhikool
teisipäev, 27. november 2007
Jubejutt
Esimest tundi alustasime jubejuttudega. Tunni lõpuks oli klassis suur hulk hirmuäratavaid jutukesi reas. Kodus palun need kindlasti lõpetada ja puhtandile ümber kirjutada, et saaksime "Tähekesele" ära saata.
" Jubejutt" oli vahetunni koridor, kui lumepallid koolimajja tungisid....
Pärast tunde rääkisme pikalt ja laialt kõvade lumepallidega mängimise ohtlikkusest. Ei tahaks siinkohal kõike üle korrata.
Olge palun lihtsalt väga ettevaatlikud ja mõelge OMA PEAGA enne kui palli tõstate ja selle lendu lasete!
Rahulikku pärastlõunat.
" Jubejutt" oli vahetunni koridor, kui lumepallid koolimajja tungisid....
Pärast tunde rääkisme pikalt ja laialt kõvade lumepallidega mängimise ohtlikkusest. Ei tahaks siinkohal kõike üle korrata.
Olge palun lihtsalt väga ettevaatlikud ja mõelge OMA PEAGA enne kui palli tõstate ja selle lendu lasete!
Rahulikku pärastlõunat.
reede, 23. november 2007
Iga kooli õnn on rumalad lapsed, iga kooli UHKUS on aga KÜSIVAD lapsed (vanasõna)
Pealkirjaks olnud vanasõna rääkis mulle üks USA kooliõpetaja, kes oma loengus rõhutas, kui oluline on, et lapsed julgeksid KÜSIDA OMA KÜSIMUSI ja tahaksid neile vastuseid leida.
Eile oli meie klassi õpetajaks Kadri. Mina esitlesin meie kooli Comeniuse projekti "Visiting friends in Europa". Koos õpetaja Sirje Tiileniga olime terve päeva Tallinna laululava siseruumides ja rääkisime huviliste, mida meie kooli ja partnerkoolide lapsed kahe viimase aasta jooksul korda on saatnud.
Mõned pidid nii meie kui ka teiste koolide väljapanekutest. Üle Eesti esitleti paljusid projekte. Mõnedes koolides uuritakse Eesti ja sõpruskoolide linnuliike, ajalugu, kombeid, metsloomi jne.
Tänane koolipäev oli imetore.
Mulle väga meeldib meie klassi õpilaste suhtumine õppimisse ja omavaheline läbisaamine. Rõõmu teeb, et lapsed oskavad koos nii tunnis töötada kui ka vahetunnis mänge mängida.
Soovin teile kõigile kaunist , kosutavat nädalavahetust.
Kohtumisni.
Eile oli meie klassi õpetajaks Kadri. Mina esitlesin meie kooli Comeniuse projekti "Visiting friends in Europa". Koos õpetaja Sirje Tiileniga olime terve päeva Tallinna laululava siseruumides ja rääkisime huviliste, mida meie kooli ja partnerkoolide lapsed kahe viimase aasta jooksul korda on saatnud.
Mõned pidid nii meie kui ka teiste koolide väljapanekutest. Üle Eesti esitleti paljusid projekte. Mõnedes koolides uuritakse Eesti ja sõpruskoolide linnuliike, ajalugu, kombeid, metsloomi jne.
Tänane koolipäev oli imetore.
Mulle väga meeldib meie klassi õpilaste suhtumine õppimisse ja omavaheline läbisaamine. Rõõmu teeb, et lapsed oskavad koos nii tunnis töötada kui ka vahetunnis mänge mängida.
Soovin teile kõigile kaunist , kosutavat nädalavahetust.
Kohtumisni.
kolmapäev, 21. november 2007
Võõrsõnades võib sõna alguses olla kaG, B või D.
Topelt eesti keele tunnid andis võimaluse rahulikuks juturaamatu lugemiseks. Rääkisime oma raamatutest. Leidsime, et oma juturaamat edeneb kohe palju kiiremini , kui ema või isa ka kodus loevad ja EESKUJU NÄITAVAD. Lapsed lubasid igatahes edaspidi veel enam ise eeskujuks olla.
Kardipäevaks valmistumine käib täie hooga, tänased luuletused oli kenasti peas.
Tööõpetuse tundides uurisime Prantsuse koolielu, rääkisime õpetajate reisist ning vaatasime huvitavaid pilte. Lastel valmisid ilusad pildid kindlustest ja tornidest. Kaardikesed kaugetele sõpradele said väga pilkupüüdvad.
Pärast kunstiringi kirjutasime lühikese etteütluse, et kinnistada sellel nädalal eesti keele tundides õpitut.
Homme on taas meie klassis õpetajaks Kadri. Mina olen Comeniuse projekti tutvustaval konverentsil Tallinnas.
Kohtumiseni reedel.
Kardipäevaks valmistumine käib täie hooga, tänased luuletused oli kenasti peas.
Tööõpetuse tundides uurisime Prantsuse koolielu, rääkisime õpetajate reisist ning vaatasime huvitavaid pilte. Lastel valmisid ilusad pildid kindlustest ja tornidest. Kaardikesed kaugetele sõpradele said väga pilkupüüdvad.
Pärast kunstiringi kirjutasime lühikese etteütluse, et kinnistada sellel nädalal eesti keele tundides õpitut.
Homme on taas meie klassis õpetajaks Kadri. Mina olen Comeniuse projekti tutvustaval konverentsil Tallinnas.
Kohtumiseni reedel.
esmaspäev, 19. november 2007
BONSOIR!
Prantsusmaal käidud nagu nalja! Nojah, tegelikult oli seal nalja ja naeru ja toredate kohtumiste kõrval ka paras hulk istumist ja arutlemist, muuseumide külastamist, lastega koos õppimist.
Täna ja arvatavasti ka lähemate päevade jooksul jõuame koos teiste õpetajate ning direktoriga reisist veel ja veel rääkida. Pildirida räägib enda eest ise.
Kooli tulin aga suurima rõõmuga! Oli väga hea meel taaskohtumise üle. Õpetaja Kadri rääkis valdavalt kiidusõnu, siiski tõdes ta, et kodused tööd jäetakse liiga kergekäeliselt tegemata.
Aga täna on uue nädala uus esmaspäev!!! Sul on võimalus end käsile võtta ja KODUSED TÖÖD ning ka TUNNIS TEHTAV TÖÖ HOOLIKALT läbi mõelda.
Jõudu jaksu kõigile. Seda veerandit on jäänud veel vaid ühe kuu jagu! Näitame neile päkapikkudele, et endast parimat andes oleme väga paljuks suutelised.
TEADE:
*** Reedel 23 novembril toimub meie koolis KADRIPÄEVA LAAT. Kaubelda võib millegi söödavaga (näiteks tikuvõileivad), MÄNGUASJADEGA, enda valmistatud
MASKEERIMISVAHENDITEGA (maskid, peakatted, riided). Kohtumiseni laadal. Kõikide toredate müügimeeste kõrval on väga olulised ka heatahtlikud ja taskurahaga ostjad. Kes oled sina? Mida sina sellel päeval teed?
Täna ja arvatavasti ka lähemate päevade jooksul jõuame koos teiste õpetajate ning direktoriga reisist veel ja veel rääkida. Pildirida räägib enda eest ise.
Kooli tulin aga suurima rõõmuga! Oli väga hea meel taaskohtumise üle. Õpetaja Kadri rääkis valdavalt kiidusõnu, siiski tõdes ta, et kodused tööd jäetakse liiga kergekäeliselt tegemata.
Aga täna on uue nädala uus esmaspäev!!! Sul on võimalus end käsile võtta ja KODUSED TÖÖD ning ka TUNNIS TEHTAV TÖÖ HOOLIKALT läbi mõelda.
Jõudu jaksu kõigile. Seda veerandit on jäänud veel vaid ühe kuu jagu! Näitame neile päkapikkudele, et endast parimat andes oleme väga paljuks suutelised.
TEADE:
*** Reedel 23 novembril toimub meie koolis KADRIPÄEVA LAAT. Kaubelda võib millegi söödavaga (näiteks tikuvõileivad), MÄNGUASJADEGA, enda valmistatud
MASKEERIMISVAHENDITEGA (maskid, peakatted, riided). Kohtumiseni laadal. Kõikide toredate müügimeeste kõrval on väga olulised ka heatahtlikud ja taskurahaga ostjad. Kes oled sina? Mida sina sellel päeval teed?
esmaspäev, 5. november 2007
POLITSEINIK TEENISTUSKOERAGA
TERE TAAS!!!
Uue veerandi esimene päev oli väga sisutihe ja huvitav - seda kindlasti nii õpilastele kui ka õpetajatele. Mis on meil siis meelel ja keelel?
1. Kogunemine - uuel veerandil uue hooga.
2. Tunnistusele tuleb lapsevanemal kirjutada allkiri ning tunnistused tuleb tuua klassijuhataja kätte.
3. Politseinik tutvustas oma igapäevatööd ning abilist.
4. Isadepäevaks valmistumine kestab veel homme ja ülehommegi. Meie klassi aitab esinemistel Reelika ema Diana. AITÄH!!!
5. Sõprade laulu harjutame ja LINDISTAME HOMME.
Toreda kohtumiseni.
Uue veerandi esimene päev oli väga sisutihe ja huvitav - seda kindlasti nii õpilastele kui ka õpetajatele. Mis on meil siis meelel ja keelel?
1. Kogunemine - uuel veerandil uue hooga.
2. Tunnistusele tuleb lapsevanemal kirjutada allkiri ning tunnistused tuleb tuua klassijuhataja kätte.
3. Politseinik tutvustas oma igapäevatööd ning abilist.
4. Isadepäevaks valmistumine kestab veel homme ja ülehommegi. Meie klassi aitab esinemistel Reelika ema Diana. AITÄH!!!
5. Sõprade laulu harjutame ja LINDISTAME HOMME.
Toreda kohtumiseni.
laupäev, 3. november 2007
FRIENDS
TEE NII:
1.pane mängima video, kus näed viimase koolipäeva pilte,
2. kuula muusikat
3. laula kaasa
(6 korda mõttes ütle FRIENDS)
FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS
ENGLAND, ESTONIA AND ALSO SPAIN,
MARTINIQUE AND
FRANCE TOGETHER AGAIN.
WHEN YOU ARE
FEELING SORRY,
OR FEELING SAD,
IF YOU HAVE GOT A FRIEND
THINGS ARE NEVER SO BAD.
FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS
COCO, JUSS, NUTTY AND GWENADOU,
TIMON AND GORDY
AND STEVIE TOO.
WHEN YOU ARE
FEELING SORRY,
OR FEELING SAD,
IF YOU HAVE GOT A FRIEND
THINGS ARE NEVER SO BAD.
FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS,
FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS
FOREVER.
1.pane mängima video, kus näed viimase koolipäeva pilte,
2. kuula muusikat
3. laula kaasa
(6 korda mõttes ütle FRIENDS)
FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS
ENGLAND, ESTONIA AND ALSO SPAIN,
MARTINIQUE AND
FRANCE TOGETHER AGAIN.
WHEN YOU ARE
FEELING SORRY,
OR FEELING SAD,
IF YOU HAVE GOT A FRIEND
THINGS ARE NEVER SO BAD.
FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS
COCO, JUSS, NUTTY AND GWENADOU,
TIMON AND GORDY
AND STEVIE TOO.
WHEN YOU ARE
FEELING SORRY,
OR FEELING SAD,
IF YOU HAVE GOT A FRIEND
THINGS ARE NEVER SO BAD.
FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS,
FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS, FRIENDS
FOREVER.
LAULA KAASA
SÕBRAD KOOS
(Laula mõttes kaasa SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS)
SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS.
INGLISMAA, EESTI, HISPAANIA,
MARTINIQUE, PRANTSUSMAA KOHTUVAD.
KUI SUL KURBUS ON HINGES,
SIIS SEDA TEA,
ET IKKA ON AITAMAS
SÕBER NII HEA.
SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS.
COCO, JUSS, NUTTY JA GWENADOU,
TIMON JA GORDI JA STEVIE KA.
KUI SUL KURBUS ON HINGES,
SIIS SEDA TEA,
ET IKKA ON AITAMAS
SÕBER NII HEA.
SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS ...
ALAT!
(Laula mõttes kaasa SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS)
SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS.
INGLISMAA, EESTI, HISPAANIA,
MARTINIQUE, PRANTSUSMAA KOHTUVAD.
KUI SUL KURBUS ON HINGES,
SIIS SEDA TEA,
ET IKKA ON AITAMAS
SÕBER NII HEA.
SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS.
COCO, JUSS, NUTTY JA GWENADOU,
TIMON JA GORDI JA STEVIE KA.
KUI SUL KURBUS ON HINGES,
SIIS SEDA TEA,
ET IKKA ON AITAMAS
SÕBER NII HEA.
SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS, SÕBRAD KOOS ...
ALAT!
REEDEST REEDENI ON ÕPETAJAKS KADRI
Alates reedest 9. novembrist kuni järgmise reedeni 16.novembrini olen mina Comeniuse projekti raames õpetajatega Prantsusmaal. Ka Uhtna Põhikooli 2. klassis peab õppimine ja koolitöö sellele vaatamata täie hooga edasi minema. Õpetaja Kadri Plotnik on suure rõõmuga valmis mind asendama ja lastega ning vanematega koostööd tegema. Kindlasti on meeles eelmisel kevadel meie koolis toimunud Comeniuse kohtumine... midagi seesugust on nüüd korraldanud Prantsuse kolleegid ka meile. Viime kaasa tervitused, kallistused, laulu talunikust (Old McDonald...) ning ilusaid kaardikesi tervitustega.
teisipäev, 30. oktoober 2007
ISADEPÄEV MEIE KOOLIS
Kallid vanemad ja vanavanemad kutsume teid kõiki meie ühisele isadepäevale pühendatud pereõhtule .Isadepäeva kontsert ja telesaate lindistus toimub 7. novembri õhtupoolikul meie kooli saalis. Loodetavasti ei pea ükski laps õnnetu olema, et tema peaole ei saa mitte keegi tulla mängima ja lõbutsema. Teretulnud on kõik: emad, isad, vennad, õed, vanaisad, vanaemad, tädid ja onud! Usun, et meil saab vahva olema!
esmaspäev, 29. oktoober 2007
.JPG)
.JPG)
.JPG)
.JPG)
.JPG)
PÖIAL-LIISI LOOJA ON H. CHR. ANDERSEN
Elas kord üksik naine, kellel polnud lapsi. Tema aga tahtis väga väikest lapsukest. Seepärast läks ta ühel päeval vana nõiamoori juurde ja ütles: " Tahaksin kangesti tütrekest. Kas sa ei ütleks mulle, kuidas teda võiksin saada?"
"Miks ma ei peaks ütlema!" vastas nõid. "Näe, võta see odratera! See pole hoopiski lihtne viljatera, niisugune, mis kasvab talupoja põllul ja millega söödetakse kanu. Sa pane see terake lillepotti, küll siis näed, mis temast saab."
"Suur tänu sulle!" ütles naine ja andis nõiale 12 krossi. Siis läks ta koju ja pani odratera lillepotti kasvama. Vaevalt oli ta viljatera potti pistnud...."
Koolivaheaja esimest tööpäeva veetsime Rakvere teatris. Etendusest Pöial-Liisi saad lähemalt kõrvalolevate linkide abil veelgi uurida ja lugeda.
Pärast etenduse lõppu oli meil ka hea võimalus Pöial-Liisi ja printsiga lava peal pilti teha.
Muinasjutuliselt kaunist koolivaheaega.
"Miks ma ei peaks ütlema!" vastas nõid. "Näe, võta see odratera! See pole hoopiski lihtne viljatera, niisugune, mis kasvab talupoja põllul ja millega söödetakse kanu. Sa pane see terake lillepotti, küll siis näed, mis temast saab."
"Suur tänu sulle!" ütles naine ja andis nõiale 12 krossi. Siis läks ta koju ja pani odratera lillepotti kasvama. Vaevalt oli ta viljatera potti pistnud...."
Koolivaheaja esimest tööpäeva veetsime Rakvere teatris. Etendusest Pöial-Liisi saad lähemalt kõrvalolevate linkide abil veelgi uurida ja lugeda.
Pärast etenduse lõppu oli meil ka hea võimalus Pöial-Liisi ja printsiga lava peal pilti teha.
Muinasjutuliselt kaunist koolivaheaega.
pühapäev, 28. oktoober 2007
MINU ESIMESEL TUNNISTUSEL OLID...
Reedel oli ilus koolipäev. Klassis oli õunalõhna, koogilõhna, kommihõngu, tunnistuseärevus, kotike väikeste loomadega, siirad naeratused, ilusad sõnad, lillelõhn...
Nüüd on käes vaheaeg.
Kohtume veel esmaspäeval ning elame kaasa Endla teatri Põialliisile Rakvere teatris.
Ilusat pühapäeva!
Nüüd on käes vaheaeg.
Kohtume veel esmaspäeval ning elame kaasa Endla teatri Põialliisile Rakvere teatris.
Ilusat pühapäeva!
neljapäev, 25. oktoober 2007
HOMME SAAD TUNNISTUSE!
Tänased ponnistused on igati väärilised, et homme lõppeks see esimene veerand. Esimese veerandi õppimised on õpitud ja tegemised tehtud. Hinded on teenitud ja ekoolis ka jälgitavad. Homme saad tunnistuse, millel kõik sinu hinded peal ning ka hoolsuse ja käitumise hinne (eeskujulik - E, hea - H, rahuldav - R või mitterahuldav - MR) peal seisab.
Homset päeva alustame klassijuhataja tunniga. Esimeses tunnis on meil ka pisike pidulik söömine ning tunnistuste jagamine.
Teise tunni ajal on pidulik aktus, pärast seda söömine. Kohe pärast sööki viivad bussid lapsed koju.
Toredat õhtut ning kohtumiseni.
Homset päeva alustame klassijuhataja tunniga. Esimeses tunnis on meil ka pisike pidulik söömine ning tunnistuste jagamine.
Teise tunni ajal on pidulik aktus, pärast seda söömine. Kohe pärast sööki viivad bussid lapsed koju.
Toredat õhtut ning kohtumiseni.
esmaspäev, 22. oktoober 2007
MUST JA VALGE
Hommikut alustasime toredate multifilmidega mustast ja valgest koerast ning harakast. Valmisid ka vahvad jutud, mis kodus lõpetada jäid. Kahes esimeses tunnis olid kõik lapsed eriti usinad ja tublid koolilapsed. Eriti tahan aga siiski kiita Carolit, Margust ja Kerstit, kes iseseisvalt vigade parandamisega hästi toime tulid.
Matemaatika tunni alguses arutasime Hellega oma näidendit ning saime kätte tekstid. Harjutage neid kindlasti kodus osade kaupa lugema. Kolmandas tunnis jõudsime aga ka lisaks ülesannetele töövihikust harjutada eeskujulikku kirjaviisi oma ruudulisse vihikusse.
Margitiga koos jätkasime ka plakatikonkursiks maalimist. Tööd hakkavad juba päris ilmet võtma ning omanäolisemaks muutuma.
Oli väga tore ja rahulik päev. Aitäh, toredatele lapsevanematele, toetamise ja abi eest.
Kohtumiseni homme.
Matemaatika tunni alguses arutasime Hellega oma näidendit ning saime kätte tekstid. Harjutage neid kindlasti kodus osade kaupa lugema. Kolmandas tunnis jõudsime aga ka lisaks ülesannetele töövihikust harjutada eeskujulikku kirjaviisi oma ruudulisse vihikusse.
Margitiga koos jätkasime ka plakatikonkursiks maalimist. Tööd hakkavad juba päris ilmet võtma ning omanäolisemaks muutuma.
Oli väga tore ja rahulik päev. Aitäh, toredatele lapsevanematele, toetamise ja abi eest.
Kohtumiseni homme.
pühapäev, 21. oktoober 2007
neljapäev, 18. oktoober 2007
OLI ÜKS HEA PÄEV
Esimeses tunnis oli meile abiks Helle Pikkoja, kes aitab vahvat näidendit õppida. Hommikul juhtus äpardus koolibussiga, mistõttu see teepervele kinni jäi. Enamus lapsi otsustas vahvalt jalgsi kooli tulla. Esimese tunni keskpaigaks olid jalamehed ka kenasti tundi jõudnud.
Eesti keele tunnis lugesime tänapäevasest kaklusest ja proovisime jõudu kontrolltööga. Lapsed, kes on harjunud iseseisvalt koduste töödega vaeva nägema ning loevad usinasti juturaamatuid, said ülesannetega väga hästi hakkama.
Matemaatika tunnis harjutasime kella tundmist. See on enamusele ikka veel väga raske. Siin on sulle mõned interneti leheküljed, mis aitavad sul harjutada.
Loodusõpetuse tunnis jutustasime klassi ees lilledest ja umbrohtudest ning vastasime kaaslaste küsimustele taimede kohta üldse. Tund oli tihe ja kaasahaarav, küsimused läksid järjest paremaks ja keerulisemaks.
Kehalise kasvatuse tunnis mängisime rahvastepalli.
Homme tähistame klassis Astrid Lindgreni sünniaastapäeva ning ettelugemispäeva. Võta kindlasti oma juturaamat kaasa.
Täna kostitas Julia meid imemaitsvate , mahlaste porganditega. Aitäh. Eile hellitas Peep tervet klassi suussulavate vahvlitega. Pole midagi öelda: meid on lihtsalt siin klassis ära hellitatud :) Kui leiate kodus , et teil on ka võimalik midagi kaasa tuua, siis homme kulub näkitsemiseks kausikeste täitmine kindlasti marjaks ära.
Kaunist, päikselist pärastlõunat.
Kohtumiseni.
Eesti keele tunnis lugesime tänapäevasest kaklusest ja proovisime jõudu kontrolltööga. Lapsed, kes on harjunud iseseisvalt koduste töödega vaeva nägema ning loevad usinasti juturaamatuid, said ülesannetega väga hästi hakkama.
Matemaatika tunnis harjutasime kella tundmist. See on enamusele ikka veel väga raske. Siin on sulle mõned interneti leheküljed, mis aitavad sul harjutada.
Loodusõpetuse tunnis jutustasime klassi ees lilledest ja umbrohtudest ning vastasime kaaslaste küsimustele taimede kohta üldse. Tund oli tihe ja kaasahaarav, küsimused läksid järjest paremaks ja keerulisemaks.
Kehalise kasvatuse tunnis mängisime rahvastepalli.
Homme tähistame klassis Astrid Lindgreni sünniaastapäeva ning ettelugemispäeva. Võta kindlasti oma juturaamat kaasa.
Täna kostitas Julia meid imemaitsvate , mahlaste porganditega. Aitäh. Eile hellitas Peep tervet klassi suussulavate vahvlitega. Pole midagi öelda: meid on lihtsalt siin klassis ära hellitatud :) Kui leiate kodus , et teil on ka võimalik midagi kaasa tuua, siis homme kulub näkitsemiseks kausikeste täitmine kindlasti marjaks ära.
Kaunist, päikselist pärastlõunat.
Kohtumiseni.
teisipäev, 16. oktoober 2007
Pinalis harilik ja kustutuskumm on...
Teoreetiliselt on kõik lihtne ja selge... selge on, millal tõsta kätt, millal istuda, millal tuleb seista... LIHTNE!
Kool ongi lapsel see koht, kus saab harjutada sirgelt istumist, kiiret ja korrektset ülesannete täitmist, heas mõttes eneseületamist...
Tänaseks olid lapsed juba mitu korda enam lugemist harjutanud ja seda oli vastamistest ka kuulda. Väga tublid! Eesti keeles harjutamegi peamiselt lugemist ja jutustamist. Samuti on nö. LUUBI ALL suluta kaashäälik ja selle pikkus sõnades. Meid aitab õigekirjatöövihik oma harjutustega.
Matemaatikas asusime peastarvutamise kiirendamise ja lihtsustamise kallale. Osade kaupa liitmine ja lahutamine hakkab kõigil üha paremini välja tulema. Nüüdseks peaks 10piires liitmine ja lahutamine olema selgemast selgem - nagu seebivesi:)
Loodusõpetuses harjutasime jutustamist hindele. Tuli välja, et see polegi nii kerge, kui tuleb klassi ees seista ja läbimõeldult teistele looduse teemadel jutustada.
Harjutame aga veel ja veel.
Inimeseõpetuse tunnis õppisime õppima. uurisime erinevaid õppimise viise ning proovisime võimalikult ruttu 4 rida luuletust pähe õppida.
Kaunist pärastlõunat kõigile.
Kool ongi lapsel see koht, kus saab harjutada sirgelt istumist, kiiret ja korrektset ülesannete täitmist, heas mõttes eneseületamist...
Tänaseks olid lapsed juba mitu korda enam lugemist harjutanud ja seda oli vastamistest ka kuulda. Väga tublid! Eesti keeles harjutamegi peamiselt lugemist ja jutustamist. Samuti on nö. LUUBI ALL suluta kaashäälik ja selle pikkus sõnades. Meid aitab õigekirjatöövihik oma harjutustega.
Matemaatikas asusime peastarvutamise kiirendamise ja lihtsustamise kallale. Osade kaupa liitmine ja lahutamine hakkab kõigil üha paremini välja tulema. Nüüdseks peaks 10piires liitmine ja lahutamine olema selgemast selgem - nagu seebivesi:)
Loodusõpetuses harjutasime jutustamist hindele. Tuli välja, et see polegi nii kerge, kui tuleb klassi ees seista ja läbimõeldult teistele looduse teemadel jutustada.
Harjutame aga veel ja veel.
Inimeseõpetuse tunnis õppisime õppima. uurisime erinevaid õppimise viise ning proovisime võimalikult ruttu 4 rida luuletust pähe õppida.
Kaunist pärastlõunat kõigile.
esmaspäev, 15. oktoober 2007
Tellimine:
Postitused (Atom)